Räägin nüüd päriselt Brüsselist

Linn
Nüüd kui rongide ja busside käitumisega harjunud olen, olen linnas ka natuke ringi vaadanud. Üks esimesi kohti, kuhu läksin oli peaväljak ehk Grand Place. Oma tähtsuselt ja turistide rohkuselt meenutas see vägagi Raekoja platsi. Selle ääres on minu rõõmuks ka Starbucks! Selle teenindus on küll nigel, aga vähemalt teevad nad Green Tea Lemonade-i, nii et väga kurta ei saa. Joogi olen ainult ühe korra kolmest pidanud tagasi viima - winning!
Grand Place ise on munakividega kaetud ja ääres on nende versioon Raekojast. See on hästi uhke ja kõrge hoone ilusate detailidega. Ma ausalt enda meelest tegin sellest pilti, aga mu telefon ei tunnista seda. Nii et lihtsalt uskuge mind, see on ilus.

Grand Place-ist umbes 3 minuti tee kaugusel asub Brüsseli sümbol Manneken Pis. See on kuju paljast pissivast poisist. Jah, te lugesite õigesti. See on nende au ja uhkus. Kuuldavasti on selline kuju ka pissivast tüdrukust, aga seda pole ma veel näinud... Igal juhul oli Manneken Pis-l parajasti mingi rüü seljas, nii et kõik oli väga sünnis. Kuju ise polnud midagi nii grandioosset, nimelt oli ta umbes mu pea suurune ja tema ümber oli circa 50 uudistavat turisti. Aga mingisuguse pildi sain ikka!

Vanalinna ääres asub suur Püha Michael ja Püha Gudula katedraal. See on Strasbourgi katedraali kõrval üks ilusamaid, mida ma näinud olen. Seal nägin palju rahvast väljas treppidel istumas ja juttu ajamas. Mulle meeldib brüssellaste väljas istumise kultuur. Kõik kogunevad alati parkidesse või kas või tolle katedraali treppidele, kus juuakse veini süüakse frites ja võileibu jne. Ma küll muretsen nende tervise pärast, sest külm on, aga paistab, et nemad on sellega ammu harjunud.

Linnas on veel hästi popp (ja noortepärane) friikartuleid süüa või nagu siin neid nimetatakse - frites. Ma olin küll kuulnud kahest peamisest kuulsast kohast: üks asub Jourdani, teine Flagey väljakul, aga ma olin nagu naiivne turist ikka - ostsin esimesed kohe vanalinnast. Hind polnud küll teab mis kõrge, aga maitse oli mittemidagi ütlev, peaaegu maitsetud. Õnneks sattusin sõbraga teine päev Flagey platsile kuulsa friikaputka juurde ja vot need olid alles FRITES! Ausalt ka parimad friikartulid, mida kunagi proovinud olen. Krõbedad, aga samas pehmed ja ideaalne kaste on Andalouse-i oma. Kokku kõik 3 eurot kah. Järgmisena lähen Jourdani platsi omi proovima, aga üritan mitte üle pingutada. Kui te enne mulle külla ei tahtnud tulla, siis tean, et suutsin teid oma frites jutuga ära meelitada!

Flagey platsi lähedal asub kaks väikest tiiki ja suur park, kus ka jalutamas käisin. Kõige pealt kohtusin kutsikatega! Väike husky ja tema kaks sõpra, keda sain paitada. Üks isegi hüppas mu peale. Ma olin nii õnnelik, sest mul on koerte armastust vaja! Üldse seal piirkonnas liikus neid väga palju, lahe oli vaadata. Koerte pargist edasi asus kõige hoolitsetum park, mida kunagi näinud olen. Põõsad olid kõik sirgejooneliselt ära pöetud, puud sirges reas - kõik sümmeetriline. Mulle meeldis. Lisasin sellest ka mõned pildid.

Viimane lahe elamus oli park Cinquantenaire-is. Seal toimus laupäeval Ungari vabadusfestival, sest möödus 60 aastat Ungari revolutsioonist. Laval mängis mingisugune Ungari bänd ja sai proovida erinevaid rahvuslikke sööke ja jooke. Ma seisin 45 minutit söögiputka järjekorras, aga ma kahjuks ei suutnud külma tõttu vastu pidada, nii et seekord jäin ilma. Muidu oli üritus tore ja park ise oli imeilus, seal asuvast triumfikaarest tegin ka pilti. 

Inimesed
Kiire põige sellele teemale. Siinsed inimesed spordivad palju, jooksjaid näeb igas pargis. Aga! Nad on kõik poolpaljad. Ma vannun, et eile nägin meest, kes jooksis lühikeste pükste ja t-särgi väel. Teised nii äärmuslikud pole, aga jopega jooksmas pole ma vist kedagi näinud.

Katedraal

Manneken Pis

 

Turisti frites

Flagey frites

Sümmeetriline park

Parc du Cinquantenaire triumfikaar