27. september
Ma tunnen end nii halvasti, et eile blogi ei kirjutanud, aga mul oli niiiiiii kiire. Loodan, et mu jutt pole nüüd väga segane, sest ma just ärkasin ja pole veel silmi päris lahti teinud.
Teisipäeval siis päeval ei teinud midagi erilist, mängisin oma vendadega ja olin arvutis (jah, ikka imetlen oma macbooki). Õhtul läksin uuesti kinno (ma vannun, siin tegelikult on ka muid kohti, kus käia, ma lihtsalt olen liiga laisk, et uurida, mis need on) filmi Dredd vaatama. Mis ma sellest filmist arvasin? See. Oli. Kohutav. Lihtsalt üks läbi aegade halvim film, mida näinud olen. Näitlejad polnud eriti head, script oli veel hullem. Ülipalju oli siukseid kohti, kus peategelane ütles lauseid nagu "Guess he was in a hurry down" (selle peale kui keegi aknast alla kukkus) ja ta ütles neid ka siukse CSI Miami Horatio häälega. Peaaegu terve saal lihtsalt naeris selle peale. Nende kostüümid olid ka kohutavad, kui liigutasid, siis need tegid häält näiteks. Kõige haigem koht terves filmis oli see, kui ühte negatiivset tegelast näidati terve ekraani suuruselt ja kõik said aru, et tema pikad juuksed (tegemist oli mehega) on lihtsalt parukas! Nii haige, kõik said naerukrambid, aga see film oli action film (18+ ka veel) ja samal ajal käis just suur tulevahetus.
Kolmapäeval rääkisin juba hommikul vara Kimberlyga (kes veel ei tea, siis minu onutütar) ja leppisime kokku, et saame kesklinnas kokku. Muidu läks sõit sinna hästi ja ma oleks täpselt õigeks ajaks kohale jõudnud, kui ma poleks rongijaamas väga suurde segadusse sattunud. Igas rongijaamas on väga palju väljapääse ja neid tuleb hoolikalt valida, sest muidu võid väga kaugel oma tegelikust eesmärgist maapinnale jõuda. Ma siis vaatasin, et ah, mis seal ikka, lähen suvalisest kohast välja. Ma avastasin ennast kuskil väikses kaubanduskeskuses 2 tänavat eemal, nii et pidin ikka tükk maad tagasi kõndima kohta, kuhu otse väljus ka rongijaamast üks väljapääas, ma lihtsalt ei leidnud seda üles. Peab paremini silte lugema õppima.
Kui kokku saime, otsustasime sööma minna. Ma sõin mingit aasia toitu (nuudlid, meekana ja köögiviljad) ja nagu siin alati, pakkisin ülejäänud toidu kaasa (üle poole). Süües tuli meelde, et ma oleks pidanud kodus oma pangaseisu vaatama, aga mõtlesin siis, et saan alati oma emalt ka seda paluda. Probleemiks aga oli see, et meil oli Wifit vaja. Siin pole kahjuks iga nurga peal Wifi, nii et pidime minema the Apple Store'i. Seal ühes nurgas kuritarvitasin nende avatud Wifit ja kasutasin väga erinevaid mooduseid, et oma ema internetis tabada. Lõpuks andsin lihtsalt alla (seal poes oli täiega palav) ja läksime poodidesse. H&M'ist ostsin ainult paar väikest asja ja Forever 21's ei näinud midagi silmapaistvat peale ühtede kingade, mida nüüd oma peast ära ei saa... Me olime nii väsinud ka selleks ajaks, et läksime tegime kiire Starbucksi ja suundusime Kimi poole.
Alguses ta küsis, kas ma tahan kohe koju minna (ta oleks mind autoga ära viinud) või aitan teda koolitööga. Mõtlesin siis, et kuna ma nagunii koolis ei käi, üritan seda kompenseerida kellegi teise ülesandeid tehes. Siis hakkasimegi kirjutama esseed teemal konflikt. Ta oli otsustanud seda illustreerida enda ja meie tädi suhtega. Kuna mul ja meie tädil on küllaltki sarnane läbisaamine, siis oli meil nii paljust rääkida ja mille üle arutleda, et lõpuks kirjutasime seda esseed 5 TUNDI ja päris valmis ikka ei saanud. Viimaste lõikude ajal olime nii väsinud, et meie moodustatud laused ei olnud isegi enam arusaadavad. Siis me hakkasime suurest üleväsimusest naerma ka, nii et otsustasime, et sellel pole enam mõtet. Panime asjad kokku ja Kim tõi mind koju.
Kodus oli mul enda arust terve aja uus Bones'i osa laadinud, aga vist mitte. Niisiis panin vihaselt arvuti kinni ja mõtlesin ka kiiresti magama jääda, aga tuleb välja, et kui oled juba möödunud punktist "väga väsinud", siis sa lihtsalt enam ei jää magama. Niisiis vähkresin pool ööd ja nüüd ma selle segase peaga kirjutangi kõike. Ärge pange pahaks.
Teisipäeval siis päeval ei teinud midagi erilist, mängisin oma vendadega ja olin arvutis (jah, ikka imetlen oma macbooki). Õhtul läksin uuesti kinno (ma vannun, siin tegelikult on ka muid kohti, kus käia, ma lihtsalt olen liiga laisk, et uurida, mis need on) filmi Dredd vaatama. Mis ma sellest filmist arvasin? See. Oli. Kohutav. Lihtsalt üks läbi aegade halvim film, mida näinud olen. Näitlejad polnud eriti head, script oli veel hullem. Ülipalju oli siukseid kohti, kus peategelane ütles lauseid nagu "Guess he was in a hurry down" (selle peale kui keegi aknast alla kukkus) ja ta ütles neid ka siukse CSI Miami Horatio häälega. Peaaegu terve saal lihtsalt naeris selle peale. Nende kostüümid olid ka kohutavad, kui liigutasid, siis need tegid häält näiteks. Kõige haigem koht terves filmis oli see, kui ühte negatiivset tegelast näidati terve ekraani suuruselt ja kõik said aru, et tema pikad juuksed (tegemist oli mehega) on lihtsalt parukas! Nii haige, kõik said naerukrambid, aga see film oli action film (18+ ka veel) ja samal ajal käis just suur tulevahetus.
Kolmapäeval rääkisin juba hommikul vara Kimberlyga (kes veel ei tea, siis minu onutütar) ja leppisime kokku, et saame kesklinnas kokku. Muidu läks sõit sinna hästi ja ma oleks täpselt õigeks ajaks kohale jõudnud, kui ma poleks rongijaamas väga suurde segadusse sattunud. Igas rongijaamas on väga palju väljapääse ja neid tuleb hoolikalt valida, sest muidu võid väga kaugel oma tegelikust eesmärgist maapinnale jõuda. Ma siis vaatasin, et ah, mis seal ikka, lähen suvalisest kohast välja. Ma avastasin ennast kuskil väikses kaubanduskeskuses 2 tänavat eemal, nii et pidin ikka tükk maad tagasi kõndima kohta, kuhu otse väljus ka rongijaamast üks väljapääas, ma lihtsalt ei leidnud seda üles. Peab paremini silte lugema õppima.
Kui kokku saime, otsustasime sööma minna. Ma sõin mingit aasia toitu (nuudlid, meekana ja köögiviljad) ja nagu siin alati, pakkisin ülejäänud toidu kaasa (üle poole). Süües tuli meelde, et ma oleks pidanud kodus oma pangaseisu vaatama, aga mõtlesin siis, et saan alati oma emalt ka seda paluda. Probleemiks aga oli see, et meil oli Wifit vaja. Siin pole kahjuks iga nurga peal Wifi, nii et pidime minema the Apple Store'i. Seal ühes nurgas kuritarvitasin nende avatud Wifit ja kasutasin väga erinevaid mooduseid, et oma ema internetis tabada. Lõpuks andsin lihtsalt alla (seal poes oli täiega palav) ja läksime poodidesse. H&M'ist ostsin ainult paar väikest asja ja Forever 21's ei näinud midagi silmapaistvat peale ühtede kingade, mida nüüd oma peast ära ei saa... Me olime nii väsinud ka selleks ajaks, et läksime tegime kiire Starbucksi ja suundusime Kimi poole.
Alguses ta küsis, kas ma tahan kohe koju minna (ta oleks mind autoga ära viinud) või aitan teda koolitööga. Mõtlesin siis, et kuna ma nagunii koolis ei käi, üritan seda kompenseerida kellegi teise ülesandeid tehes. Siis hakkasimegi kirjutama esseed teemal konflikt. Ta oli otsustanud seda illustreerida enda ja meie tädi suhtega. Kuna mul ja meie tädil on küllaltki sarnane läbisaamine, siis oli meil nii paljust rääkida ja mille üle arutleda, et lõpuks kirjutasime seda esseed 5 TUNDI ja päris valmis ikka ei saanud. Viimaste lõikude ajal olime nii väsinud, et meie moodustatud laused ei olnud isegi enam arusaadavad. Siis me hakkasime suurest üleväsimusest naerma ka, nii et otsustasime, et sellel pole enam mõtet. Panime asjad kokku ja Kim tõi mind koju.
Kodus oli mul enda arust terve aja uus Bones'i osa laadinud, aga vist mitte. Niisiis panin vihaselt arvuti kinni ja mõtlesin ka kiiresti magama jääda, aga tuleb välja, et kui oled juba möödunud punktist "väga väsinud", siis sa lihtsalt enam ei jää magama. Niisiis vähkresin pool ööd ja nüüd ma selle segase peaga kirjutangi kõike. Ärge pange pahaks.
Comments