26. veebruar
Ma ütlen kohe ära, et ma olen väga unine, nii et kui ma natuke segast ajan, siis palun andestust.
Eelmine nädalavahetus pidasime sõpradega nende jaoks iga-aastase peo. Kuna eelmine esmaspäev oli Family Day (keegi siin täpselt ei tea, mida see isegi tähendab, teatakse ainult seda, et on vaba päev), siis toimus üritus pühapäeval. Meie sõbrad üürisid kesklinnas ühe väikse lounge'i. Seal toimus siis The Barnacle, mis on põhimõtteliselt lihtsalt ettekääne, et ilusad riided selga panna ja koos aega veeta. Me Kimiga ka valisime väga hoolsalt riideid ja sättisime tunde enne pidu, et kõik täiuslik oleks. Pidu oli väga lõbus, aga kahjuks kui peale mitmeid tunde tantsimist uuesti peeglisse vaatasin, siis polnud vaatepilt enam midagi nii kaunis. Oeh jah, ma lihtsalt loodan, et seal oli piisavalt pime, et keegi ei pannud tähele milline ma pärast olin (ma küll teiste inimeste nägusid nägin, aga äkki see minu puhul ei kehtinud). Kokkuvõttes oli siiski ülihea õhtu ja jään põnevusega järgmise aasta pidu ootama.
Kolmapäeval pidasime mu väikese venna Romiku sünnipäeva. Ta sai 2-aastaseks. Me suurt pidu ei korraldanud, lihtsalt sõime head Ecuadori toitu ja rääkisime juttu. Parim osa õhtust minu jaoks oli see, kui mu vend ei lasknud lahti raamatust, mis talle kinkisin. Tahaks loota, et harin teda (mis siis, et see oli Elmo raamat, alustame tasa ja targu).
Reedel oli mu ema sünnipäev ja ma veetsin selle Kimberlyga terve päeva Sons of Anarchyt vaadates. See on meie uus sõltuvus. Õnneks on Derekil (Kimberly vend, mu onupoeg) kõik hooajad DVD-del olemas, nii et saame kiiresti kõik osad vaadatud. See sari räägib peamiselt ühest mootorrattaklubist ja selle liikmete elust. Algul ma poleks arvanudki, et mulle meeldiks selline sari, aga see on äärmiselt kaasahaarav. Oma ema rahustuseks (ma tean, et loed seda ja arvad kohe, et ma nüüd hüppan lähima mootorratta peale ja kihutan kiirteedel ja riskin oma eluga) võin igaks juhuks öelda, et mina ilmselt mootorratta peale siiski ei kipu. Ma vaatan ohutust kaugusest.
Reedel tuli mul sellest sarjast mul naljakas huvi Iiri aksendi vastu ja ma üritasin kogu aeg nende sõnu järgi öelda, aga Kimberly väidab, et ma kõlan nagu mul oleks midagi peas viga... Eks ma siis proovin paremini. Ma vaatasin nende slängi ka netist, neil on ikka täiesti teistsugune inglise keel. Äkki kunagi oskan ka nendega soravalt vestelda.
Pühapäeval, iseseisvuspäeval käisin ringi Eesti lipp rinnas. Peale selle, et sõin Kalevi šokolaadi ma midagi väga erilist ei teinudki. Kuulasin natuke presidendi kõne, aga mu internet vedas alt ning tervet asja ei kuulnudki. Hiljem läksin sõbra juurde ja rääkisin talle kuidas ma Eestis seda päeva veedaks. Ma sööks hernesuppi ja musta leiba, vaataks paraadi ja õhtul presidendi vastuvõttu. See võib küll kõlada igavana, aga nii imelik kui see ka pole, ma igatsen seda. Need traditsioonid on iseenesestmõistetavad senikaua kuni neid enam pole.
Nüüd aga plaanime hoopis Püha Patricku päeva (see kõlab eesti keeles väga naljakalt muideks). Mu pere sõidab sel nädalal just Kuubale (märtsi teine nädal), nii et mõned mu sõbrad tulevad külla ja õpetavad kohalikke kombeid sellel päeval. Ma tean praegu ainult nii palju, et pean oma rohelised riided välja otsima...
Eelmine nädalavahetus pidasime sõpradega nende jaoks iga-aastase peo. Kuna eelmine esmaspäev oli Family Day (keegi siin täpselt ei tea, mida see isegi tähendab, teatakse ainult seda, et on vaba päev), siis toimus üritus pühapäeval. Meie sõbrad üürisid kesklinnas ühe väikse lounge'i. Seal toimus siis The Barnacle, mis on põhimõtteliselt lihtsalt ettekääne, et ilusad riided selga panna ja koos aega veeta. Me Kimiga ka valisime väga hoolsalt riideid ja sättisime tunde enne pidu, et kõik täiuslik oleks. Pidu oli väga lõbus, aga kahjuks kui peale mitmeid tunde tantsimist uuesti peeglisse vaatasin, siis polnud vaatepilt enam midagi nii kaunis. Oeh jah, ma lihtsalt loodan, et seal oli piisavalt pime, et keegi ei pannud tähele milline ma pärast olin (ma küll teiste inimeste nägusid nägin, aga äkki see minu puhul ei kehtinud). Kokkuvõttes oli siiski ülihea õhtu ja jään põnevusega järgmise aasta pidu ootama.
Kolmapäeval pidasime mu väikese venna Romiku sünnipäeva. Ta sai 2-aastaseks. Me suurt pidu ei korraldanud, lihtsalt sõime head Ecuadori toitu ja rääkisime juttu. Parim osa õhtust minu jaoks oli see, kui mu vend ei lasknud lahti raamatust, mis talle kinkisin. Tahaks loota, et harin teda (mis siis, et see oli Elmo raamat, alustame tasa ja targu).
Reedel oli mu ema sünnipäev ja ma veetsin selle Kimberlyga terve päeva Sons of Anarchyt vaadates. See on meie uus sõltuvus. Õnneks on Derekil (Kimberly vend, mu onupoeg) kõik hooajad DVD-del olemas, nii et saame kiiresti kõik osad vaadatud. See sari räägib peamiselt ühest mootorrattaklubist ja selle liikmete elust. Algul ma poleks arvanudki, et mulle meeldiks selline sari, aga see on äärmiselt kaasahaarav. Oma ema rahustuseks (ma tean, et loed seda ja arvad kohe, et ma nüüd hüppan lähima mootorratta peale ja kihutan kiirteedel ja riskin oma eluga) võin igaks juhuks öelda, et mina ilmselt mootorratta peale siiski ei kipu. Ma vaatan ohutust kaugusest.
Reedel tuli mul sellest sarjast mul naljakas huvi Iiri aksendi vastu ja ma üritasin kogu aeg nende sõnu järgi öelda, aga Kimberly väidab, et ma kõlan nagu mul oleks midagi peas viga... Eks ma siis proovin paremini. Ma vaatasin nende slängi ka netist, neil on ikka täiesti teistsugune inglise keel. Äkki kunagi oskan ka nendega soravalt vestelda.
Pühapäeval, iseseisvuspäeval käisin ringi Eesti lipp rinnas. Peale selle, et sõin Kalevi šokolaadi ma midagi väga erilist ei teinudki. Kuulasin natuke presidendi kõne, aga mu internet vedas alt ning tervet asja ei kuulnudki. Hiljem läksin sõbra juurde ja rääkisin talle kuidas ma Eestis seda päeva veedaks. Ma sööks hernesuppi ja musta leiba, vaataks paraadi ja õhtul presidendi vastuvõttu. See võib küll kõlada igavana, aga nii imelik kui see ka pole, ma igatsen seda. Need traditsioonid on iseenesestmõistetavad senikaua kuni neid enam pole.
Nüüd aga plaanime hoopis Püha Patricku päeva (see kõlab eesti keeles väga naljakalt muideks). Mu pere sõidab sel nädalal just Kuubale (märtsi teine nädal), nii et mõned mu sõbrad tulevad külla ja õpetavad kohalikke kombeid sellel päeval. Ma tean praegu ainult nii palju, et pean oma rohelised riided välja otsima...
Comments