29. november
See nädal on nii kiire olnud. Peamiselt töö pärast. Nimelt eelmine reede oli siin Black Friday. Põhimõtteliselt pole see midagi muud kui suur allahindlus ja ettekääne shoppama minna nii siin kui USA-s. Sellel päeval (ja ka järgnevatel päevadel, olenevalt poest/kaubanduskeskusest) on absoluutselt igas poes allahindlused ja erinevad pakkumised. Kui Eestiga võrrelda üldse saab, siis see on umbes sama, mis Hullud Päevad, ainult, et üle riigi igas poes. Inimesed läksid täiesti hulluks sellel päeval. Meie poes näiteks polnud eripakkumisi sellel päeval, kehtisid need samad, mis varemgi, aga kuna kõik külastajad olid juba selles ostmise tuhinas, siis nad ostsid väga palju kaupa. Õhtu lõpuks nägi pood välja, nagu seal oleks toimunud plahvatus ja siis oleks veel keegi iga riideeseme peal jalgadega trampinud. Ja kui keegi tahab pakkuda, kes järgmine hommik kell 8.30 koristama pidi minema, siis ilmselt kõik võidavad, sest jah, see olin mina koos veel paari töökaaslasega. Me palju ei jõudnudki korda saata, kui juba pidime poe avama ja külastajaid oli umbes sama palju kui eelneval päeval. Järjekorrad olid kassade juurest poe teise otsa peaaegu terve päev.
Laupäeva õhtul läksime veel töökaaslasega välja ja kui oli aeg koju minna, siis ma muidugi suundusin bussi peale. Ma ei muretsenud millegi pärast, sest mul oli selline arusaam, et siin enamik busse käivad ööpäev läbi. Kahjuks ma eksisin. Minu viimane buss läks täpselt minu nina alt ära ja alles siis nägin sõiduplaanilt, et järgmist ei tule kella kuueni hommikul (kell oli 1). Mõtlesin, siis, et mõned teised bussid ikka veel käivad, vaatan siis oma targast iPhone-ist järgi, kuidas nendega koju saan. Minu suureks üllatuseks aga mul polnud bussijaamas levi. Ma ei saanud internetti minna ega kellelegi helistada/sõnumit saata. Ma olin täiesti paanikas juba. Mõtlesin, et nii, nüüd pean jala koju minema (mis oleks mul umbes 2 või rohkem tundi aega võtnud ja väljas on ju külm!). Ma olin mures ka sellepärast, et bussid aina läksid ja ma kaotasin järjest aega, aga ma ei tahtnud suvalise bussi peale ka istuda, pärast lõpetan kodust veel kaugemal. Lõpuks mõtlesin, et proovin telefonile restardi teha, sest tavaliselt on mul samas kohas levi olemas. See õnneks mind päästis! Kohe sain teada, et saan kahe teise bussiga ilusti koju. Alles siis kui juba kodus olin, tulid mulle meelde mu onutütre hoiatavad sõnad igasuguste ohtude eest, mis öises Torontos varitseda võivad. Ma ei tea siis, kas mul vedas või ta natuke liialdas, aga otsustasin, et ei pane ennast enam igaks juhuks sellisesse olukorda.
Järgmine päev tuli meie boss tööle ja ta polnud poe seisukorraga üldse rahul. Siis pidime absoluutselt kõik korda tegema ja õnneks nüüd on olukord rahunenud ja ei pea enam põrandaid mööda roomama, et riideid üles leida. Minu üllatuseks rääkisid kõik, et hullem on veel ees. 26. detsember on siin Boxing Day, sellel päeval peaks umbes 10 korda rohkem külastajaid tulema. Oeh jah, hullud.
Aga kõigest sellest tuli vähemalt midagi head välja, nimelt mul endal polnud aega shoppamas käia, mis tähendas, et minu pangakonto ei saanud väga hullult kannatada.
Nädalavahetusel käisin veel filmi "Silver Linings Playbook" vaatamas. Mulle väga meeldis ja noh üldiselt kõik filmid Bradley Cooperiga on head (peamiselt tema kohutavalt ilusate silmade tõttu).
Esmaspäeval oli mul vaba päev ja otsustasin jälle kesklinna minna, et jõulukinke otsida ja sõbral tööl külas käia. Veetsin pool päeva kingitusi otsides ja teise poole raamatupoes lugedes ning teed juues. Nii mõnus vaheldus äärelinnas passimisele. Kui mu sõber töö lõpetas, läksime sööma, mis lõppes meie mõlema jaoks pasta-koomaga. Söök oli küll imeline, aga kõht oli järgmine hommik ka veel täis.
Kuna teisipäeval oli mul pikk tööpäev, siis nautisin kiiret puhkust kolmapäeval. Käisin sõbraga kinos "Red Dawni" vaatamas. See oli sõja-/actionfilm, aga see isegi meeldis mulle. Näitlejate töö polnud kohati just parim, aga kannatasin ära.
Täna lähen jälle tööle ja pärast seda saame sõpradega lõpuks "Scandalit" uuesti vaadata, sest Anthony (see, kes USA-s oli) on tagasi. Tuleb hea õhtu :)
Laupäeva õhtul läksime veel töökaaslasega välja ja kui oli aeg koju minna, siis ma muidugi suundusin bussi peale. Ma ei muretsenud millegi pärast, sest mul oli selline arusaam, et siin enamik busse käivad ööpäev läbi. Kahjuks ma eksisin. Minu viimane buss läks täpselt minu nina alt ära ja alles siis nägin sõiduplaanilt, et järgmist ei tule kella kuueni hommikul (kell oli 1). Mõtlesin, siis, et mõned teised bussid ikka veel käivad, vaatan siis oma targast iPhone-ist järgi, kuidas nendega koju saan. Minu suureks üllatuseks aga mul polnud bussijaamas levi. Ma ei saanud internetti minna ega kellelegi helistada/sõnumit saata. Ma olin täiesti paanikas juba. Mõtlesin, et nii, nüüd pean jala koju minema (mis oleks mul umbes 2 või rohkem tundi aega võtnud ja väljas on ju külm!). Ma olin mures ka sellepärast, et bussid aina läksid ja ma kaotasin järjest aega, aga ma ei tahtnud suvalise bussi peale ka istuda, pärast lõpetan kodust veel kaugemal. Lõpuks mõtlesin, et proovin telefonile restardi teha, sest tavaliselt on mul samas kohas levi olemas. See õnneks mind päästis! Kohe sain teada, et saan kahe teise bussiga ilusti koju. Alles siis kui juba kodus olin, tulid mulle meelde mu onutütre hoiatavad sõnad igasuguste ohtude eest, mis öises Torontos varitseda võivad. Ma ei tea siis, kas mul vedas või ta natuke liialdas, aga otsustasin, et ei pane ennast enam igaks juhuks sellisesse olukorda.
Järgmine päev tuli meie boss tööle ja ta polnud poe seisukorraga üldse rahul. Siis pidime absoluutselt kõik korda tegema ja õnneks nüüd on olukord rahunenud ja ei pea enam põrandaid mööda roomama, et riideid üles leida. Minu üllatuseks rääkisid kõik, et hullem on veel ees. 26. detsember on siin Boxing Day, sellel päeval peaks umbes 10 korda rohkem külastajaid tulema. Oeh jah, hullud.
Aga kõigest sellest tuli vähemalt midagi head välja, nimelt mul endal polnud aega shoppamas käia, mis tähendas, et minu pangakonto ei saanud väga hullult kannatada.
Nädalavahetusel käisin veel filmi "Silver Linings Playbook" vaatamas. Mulle väga meeldis ja noh üldiselt kõik filmid Bradley Cooperiga on head (peamiselt tema kohutavalt ilusate silmade tõttu).
Esmaspäeval oli mul vaba päev ja otsustasin jälle kesklinna minna, et jõulukinke otsida ja sõbral tööl külas käia. Veetsin pool päeva kingitusi otsides ja teise poole raamatupoes lugedes ning teed juues. Nii mõnus vaheldus äärelinnas passimisele. Kui mu sõber töö lõpetas, läksime sööma, mis lõppes meie mõlema jaoks pasta-koomaga. Söök oli küll imeline, aga kõht oli järgmine hommik ka veel täis.
Kuna teisipäeval oli mul pikk tööpäev, siis nautisin kiiret puhkust kolmapäeval. Käisin sõbraga kinos "Red Dawni" vaatamas. See oli sõja-/actionfilm, aga see isegi meeldis mulle. Näitlejate töö polnud kohati just parim, aga kannatasin ära.
Täna lähen jälle tööle ja pärast seda saame sõpradega lõpuks "Scandalit" uuesti vaadata, sest Anthony (see, kes USA-s oli) on tagasi. Tuleb hea õhtu :)
Comments