3. oktoober
Jaa see hea ja energiline tuju, mis mul esmaspäeva hommikul oli, kadus peaaegu täpselt siis, kui ma blogi kirjutamise lõpetasin. Red Bulli mõju vist hajus ja ma muutusin uniseks. Enne kui päris magama jäin käisin isaga poes ja ostsin oma toa jaoks veel paar asja ja ta käis pangas ka. Enne poodi minekut veel hoiatasin teda, et ta kannatlik oleks, et ma saaks kõike poes rahulikult uurida ja vaadata. Teatasin talle, et võib minuga kannatamatu olla, kui ma sõita oskan ja ta mulle auto ostab :)
Kui koju tulime, siis tegime kõik lõunauinaku. Mingi hetk helistas mu väike vend uksekella ja avastasime, et olime tema täiesti ära unustanud. Ta tuli peale kooli koju ja keegi isegi ei oodanud teda.
Ma olin varem juba oma onupoja Derekiga rääkinud ja leppisime kokku, et saame õhtupoole kokku. Ta tuli võttis mind peale ja läksime sööma. Jälle Taco Belli. Kohutavalt hea söök lihtsalt. Peale seda oli hea talle toidupoodi süüa ka ostma minna, sest täis kõhuga ilmselgelt ostad ka vähem. Terve aja seal olles mõtlesin ühtedest küpsistest, mida mu sõber mulle pakkus ja õnneks need olid seal müügil ka, nii et sain veidi näksimist (nomnomnom). Kassas märkasin, et eelmine klient oli oma pangakaardi letile jätnud, niisiis otsustasin talle välja järele joosta. Kuna ta kõndis päris kiiresti ja ei peatunud, siis ma karjusin tema nime (Scott) ja ta pööras ümber ja ütles: "Mu pangakaart, eks?" Nii naljakas, ta juba teadis, miks ma talle järele jooksin. Igal juhul, ostsime hästi palju süüa ja suundusime veel kiirelt Walmarti, et ma saaks sealt veel paar asja osta. Derek otsis Walmartist ühe sarja DVD-d, aga seda polnud seal ja ta ütles, et peab tingimata veel samal õhtul (kell oli juba 9 läbi) teise Walmarti jõudma. Ma ei saanud üldse aru, miks sellega nii kiire oli, aga ta seletas, et oli oma tüdrukule juba öelnud, et tal on see DVD olemas ja saavad seda õhtul koos vaadata. Tüüpiline mees: annab lubadusi, mida pidada ei suuda.
Eilne päev oli muidu rahulik, ainult õhtul aitasin Kimberlyl Starbucksis õppida (peamiselt niisama segasin teda) ja hiljem käisime söömas ja tulin koju.
Täna hommikul oli siis missioon: minna kaubanduskeskusesse ja minna poest poodi, küsida tööd ja jätta neile oma CV. Valmistasin ennast väga hoolikalt ette, sest tean, et esmamulje on väga tähtis. Alguses ei pabistanud üldse, mõtlesin, et mis see ikka ära ei ole. Niisiis kui kaubanduskeskusesse jõudsin vaatasin ringi ja esimese 5 minuti jooksul mõtlesin igasugu ettekäändeid, miks ma ühtegi poodi ei taha minna (liiga fancy, liiga lapsik, liiga odav jne). Lõpuks siis võtsin end kokku ja läksin ühte poodi sisse ja hakkasin ühte pluusi vaatama ja siis juba töötajad nägid mind ja ma mõtlesin, et kui nüüd tööd küsima lähen, siis on see täiega imelik. Umbes, et oi nägin ilusat pluusi, muide kas teil tööd pole pakkuda?! Ehk siis läksin kohe ära sealt ja liikusin edasi. Ma ikkagi võtsin ennast kokku ja käisin 4-5 poes ja siis olin siuke närvipundar, et mõtlesin, et pean ennast kuidagi rahustama. Ehk siis suundusin H&M-i ja ostsin paar asja (emme ära ole pahane, loe edasi). See parandas tunduvalt mu enesetunnet ja kuna olin Kimberlyle lubanud, et saan temaga kokku, siis läksin teda Starbucksi ootama (jah, ma jõin oma jooki seal jälle ja see barista meelitas mind veel suurt ka ostma). Natukese aja pärast tuli Kim ja küsis mitmes poes ma olin käinud. Kui ta vastust kuulis, siis ütles, et ta sunnib mind veel mitmesse minema, aga enne peame sööma. Ma polnud väga vaimustatud, aga teadsin, et tal on õigus. Caesari salat kõhus läksime veel umbes 4 poodi, kus läks isegi päris hästi. Lootust on ühesõnaga.
Siis pidime Kimberly juurde kiirustama, sest tal oli täna massaaž (veab mõnel ikka, eks). Hiljem käisime veel ühe sõbra juures ja nüüd vaatasin natuke Obama ja Romney debatti.
Veel olen paari viimase päeva jooksul valmistunud Thanksgivinguks. Vaadanud toitude retsepte, lauakaunistusi ja otsinud mänge, mida perega mängida. Ei jõua ära oodata!
Ja kõige põnevam uudis: ma lähen homme Yummy Marketisse (sounds yummy, eks). See on euroopa toitude turg/pood ehk siis äkki homme samal ajal söön juba kohukest!!! Sellest sündmusest teen kindlalt pilti ka :)
Kui koju tulime, siis tegime kõik lõunauinaku. Mingi hetk helistas mu väike vend uksekella ja avastasime, et olime tema täiesti ära unustanud. Ta tuli peale kooli koju ja keegi isegi ei oodanud teda.
Ma olin varem juba oma onupoja Derekiga rääkinud ja leppisime kokku, et saame õhtupoole kokku. Ta tuli võttis mind peale ja läksime sööma. Jälle Taco Belli. Kohutavalt hea söök lihtsalt. Peale seda oli hea talle toidupoodi süüa ka ostma minna, sest täis kõhuga ilmselgelt ostad ka vähem. Terve aja seal olles mõtlesin ühtedest küpsistest, mida mu sõber mulle pakkus ja õnneks need olid seal müügil ka, nii et sain veidi näksimist (nomnomnom). Kassas märkasin, et eelmine klient oli oma pangakaardi letile jätnud, niisiis otsustasin talle välja järele joosta. Kuna ta kõndis päris kiiresti ja ei peatunud, siis ma karjusin tema nime (Scott) ja ta pööras ümber ja ütles: "Mu pangakaart, eks?" Nii naljakas, ta juba teadis, miks ma talle järele jooksin. Igal juhul, ostsime hästi palju süüa ja suundusime veel kiirelt Walmarti, et ma saaks sealt veel paar asja osta. Derek otsis Walmartist ühe sarja DVD-d, aga seda polnud seal ja ta ütles, et peab tingimata veel samal õhtul (kell oli juba 9 läbi) teise Walmarti jõudma. Ma ei saanud üldse aru, miks sellega nii kiire oli, aga ta seletas, et oli oma tüdrukule juba öelnud, et tal on see DVD olemas ja saavad seda õhtul koos vaadata. Tüüpiline mees: annab lubadusi, mida pidada ei suuda.
Eilne päev oli muidu rahulik, ainult õhtul aitasin Kimberlyl Starbucksis õppida (peamiselt niisama segasin teda) ja hiljem käisime söömas ja tulin koju.
Täna hommikul oli siis missioon: minna kaubanduskeskusesse ja minna poest poodi, küsida tööd ja jätta neile oma CV. Valmistasin ennast väga hoolikalt ette, sest tean, et esmamulje on väga tähtis. Alguses ei pabistanud üldse, mõtlesin, et mis see ikka ära ei ole. Niisiis kui kaubanduskeskusesse jõudsin vaatasin ringi ja esimese 5 minuti jooksul mõtlesin igasugu ettekäändeid, miks ma ühtegi poodi ei taha minna (liiga fancy, liiga lapsik, liiga odav jne). Lõpuks siis võtsin end kokku ja läksin ühte poodi sisse ja hakkasin ühte pluusi vaatama ja siis juba töötajad nägid mind ja ma mõtlesin, et kui nüüd tööd küsima lähen, siis on see täiega imelik. Umbes, et oi nägin ilusat pluusi, muide kas teil tööd pole pakkuda?! Ehk siis läksin kohe ära sealt ja liikusin edasi. Ma ikkagi võtsin ennast kokku ja käisin 4-5 poes ja siis olin siuke närvipundar, et mõtlesin, et pean ennast kuidagi rahustama. Ehk siis suundusin H&M-i ja ostsin paar asja (emme ära ole pahane, loe edasi). See parandas tunduvalt mu enesetunnet ja kuna olin Kimberlyle lubanud, et saan temaga kokku, siis läksin teda Starbucksi ootama (jah, ma jõin oma jooki seal jälle ja see barista meelitas mind veel suurt ka ostma). Natukese aja pärast tuli Kim ja küsis mitmes poes ma olin käinud. Kui ta vastust kuulis, siis ütles, et ta sunnib mind veel mitmesse minema, aga enne peame sööma. Ma polnud väga vaimustatud, aga teadsin, et tal on õigus. Caesari salat kõhus läksime veel umbes 4 poodi, kus läks isegi päris hästi. Lootust on ühesõnaga.
Siis pidime Kimberly juurde kiirustama, sest tal oli täna massaaž (veab mõnel ikka, eks). Hiljem käisime veel ühe sõbra juures ja nüüd vaatasin natuke Obama ja Romney debatti.
Veel olen paari viimase päeva jooksul valmistunud Thanksgivinguks. Vaadanud toitude retsepte, lauakaunistusi ja otsinud mänge, mida perega mängida. Ei jõua ära oodata!
Ja kõige põnevam uudis: ma lähen homme Yummy Marketisse (sounds yummy, eks). See on euroopa toitude turg/pood ehk siis äkki homme samal ajal söön juba kohukest!!! Sellest sündmusest teen kindlalt pilti ka :)
Comments