27. oktoober

Neljapäeval ei pidanud tööle minema, nii et sain sõbraga kokku, et mu telefon üles seada. Enne kontrollisin üle, et ikka kõik telefoniga seotud asjad oleks olemas. Jõudsime telefonifirmasse kohale ja siis muidugi tuli mul kohe meelde, et ma ei võtnud passi kaasa! Mu ainus siin kehtiv isikut tõendav dokument. Uskumatu. Kuna oli juba õhtune aeg, siis me poleks enam jõudnud koju ja siis tagasi enne sulgemist. Kuna mu sõber on hästi paljudes telefonifirmades töötanud, siis ta leidis teenindajaga kohe ühise keele ja see meid päästis ka. Ta astus paarist reeglist kergelt üle, et mind aidata ja sain oma SIM-kaardi kätte. Nüüd on mu telefon täiesti töökorras :) Ma olen nii õnnelik.

Pärastpoole läksime ühte idamaisesse/araabia lounge-i. Kohtusime veel kahe sõbraga seal. Ma olin alguses vist ainus mitte aasiast pärit inimene seal, aga hiljem tuli kohale veel Kimberly, nii et olime siis kahekesi imelikud. Mängisime sõpradega kaarte (ma võitsin muideks) ja lihtsalt rääkisime juttu. Sealne õhkkond oli ka hoopis omamoodi, araabia pop-muusika mängis ja kõik rääkisid valjult juttu ja mängisid erinevaid lauamänge. Mulle väga meeldis. Nägin seal ka ilmselt kõige ilusamaid naisi, keda Torontos üldse kohanud olen. Neil idamaistel naistel on paljudel kohutavalt ilusad näojooned.

Reedel hoidsin oma venda Romikut paar tundi, kui tema ema Patitoga (teine vend) koolis oli. Ta oli õnneks ülirahulik (see pole üldse alati nii) ja mu plaan "Toy Storyt" vaadata läks läbi. Mõlemad vaatasime seda suure huviga ja lõpus ma hakkasin lausa nutma. Siis ta vaatas mind küll naljaka näoga ilmselt mõeldes: "Mida see suur inimene nüüd nutab? See on ju minu ülesanne." Varsti tuli mu isa koju ja siis sain lapse üle anda ning ise õhtuks valmis sättima hakata.

Õhtul oli siis ühe sõbra sünnipäev ühes latiino klubis kesklinnas. Kõigepealt läksime Kimberly juurde ja siis bussiga linna. Jõudsime enne kõiki teisi kohale (üldse ei imesta, kõik mu tuttavad siin on jubedad hilinejad). Juba järjekorras kuulsime hästi palju portugali keelt ja Kimberly imestas, et tavaliselt on seal kõik hispaania keelt kõnelevad inimesed. Kui sisse läksime, nägime plakatit kirjaga Brazilian night. See selgitas nii mõndagi. Paljud peolised kandsid kostüüme, sest Halloween on kolmapäeval. Õnneks tüdrukud polnud väga üle piiri läinud oma riietega selles klubis, aga sinna minnes nägime igal pool naisi umbes ainult aluspesus või nii lühikeste kleitide ja suurte dekolteedega kui võimalik. Süda läks pahaks mõne peale. Meie grupp ei pannud kostüüme selga, alguses olin natuke pettunud, aga hiljem oli selle üle pigem isegi hea meel. Ma ilmselt panen siis midagi selga, kui kolmapäeval oma vendade ja onupoegadega trick or treat-ima lähme. Klubist veel nii palju, et muusika oli suhteliselt tavaline tantsumuusika, hiljem rohkem reggaeton. Koju saime õnneks sõbra autoga.

Hommikul oli mul Kimberlyst nii kahju, sest ta pidi kella 7.30ks tööle minema. Enne seda viis ta veel mind ka koju ära. Loodan, et ta seal päris magama ei jäänud...

Täna terve päeva veetsin voodis. Nüüd alles (kell on 6 õhtul) tulin onu juurde oma onupoegi hoidma, terve pere läks neil õhtusöögile. Varsti peaks Kimberly ka kohale jõudma, aga ta ilmselt jääb siin lihtsalt magama ja ega ma ei paneks seda talle pahaks ka. Praegu õnneks läheb kõik hästi ka nendega, nad armastavad mu uut telefoni umbes sama palju kui mina või isegi rohkem (ilmselt sellepärast, et tõmbasin nende jaoks angry birds'i ja sonicu mängud).