24. september

Täna oleks olnud Alexi sünnipäev. Kus iganes sa oled, me kõik igatseme sind ja mõtleme sinu peale.

Olen unustanud mainida, et käisin neljapäeval kinos. Muidu poleks selles midagi erilist, aga ma käisin ÕUDUKAT vaatamas. Ja ma olen elus. Uskumatu. Läksime sõbraga kinno ja muud eriti midagi vaadata polnud, nii et võtsime mõlemad ennast kokku (ta on poiss, aga kartis ikkagi, haha) ja otsustasime, et vaatame filmi The Possession. Enne filmi algust kartsin täiega (kui film hakkas, tahtsin ära joosta), aga kui see pihta hakkas, polnud eriti midagi karta enam. Suremine oli nii ebausutav ja suri ka vist 1 inimene, mis on õudusfilmi kohta küllaltki vähe. Vahepeal hakkasime üldse naerma, sest üks näitleja näiteks ei suutnud tõsist nägu hoida. Ja sellest filmi mõttest või loost me ei saanudki väga aru, midagi ei selgitatud. Lihtsalt oli mingi karp, mis lapsega rääkis ja ta ära needis vms. Igal juhul õudusunenägusid isegi ei näinud pärast seda (aga peale opperifantoomi nägin, mis pole isegi otseselt õudusfilm).

Laupäeval siis oli plaanis tähistada Alexi sünnipäeva. Läksin onutütre juurde ja kuni ta väikse uinaku tegi, mängisin tema kassidega ja korrastasin oma iTunesi (nii põnev, ekssss). Siis sättis ta end valmis ja läksime bowlingusse. Jäime umbes 20 minutit hiljaks ja olime ikka umbes 15 inimesest koosnevast seltskonnast esimesed, kes kohale jõudsid. Kui teised kohale tilkusid, võtsime kaks rada ja mängisime natuke (ma polnud just parimas vormis aka ma sakkisin). Kell 9 lülitati seal tuled välja ja jäid põlema ainult üksikud tuled, mis panid kõik seal bowlingus helendama. Ma olin juhuslikult pannud selga oma kõige erkroosama t-särgi, nii et kõik tundsid mu kaugelt ära. Mõnel teisel inimesel selle helendamise üle vist nii hea meel polnud... Meie kõrvalrajal oli üks umbes 40-aastane naine, kellel oli üsna õhukesest materjalist pluus, mille all oli valge rinnahoidja. Kui tavalised tuled põlesid, polnud midagi imelikku märgata, aga kui helendamine algas, siis oli tema seljas näha kõige erksamalt just rinnahoidjat. Ta vist ise ei pannud midagi tähele, sest veeretas aga uhkelt oma kuuli edasi... Sellest bowlingu kohast veel niipalju, et see on avatud 24 h. Sellest tekkis mul aga küsimus, et kes läheks sinna umbes kell 4 hommikul mängima??? Nojah, eks siin leidu ilmselt igasugu hulle (sest ma olen hästi normaalne).

Pärast tahtsime sööma minna ja läksime mingisse spordibaari, sest seal näidati mingeid väga "olulisi" MMA kaklusi. Alguses ma suhtusin sellesse väga skeptiliselt, aga nagu alati elasin sellesse sporti ka väga sisse. Muidu polnud hullu midagi, sest kaklused olid suhteliselt tasavägised, aga viimast ma ei suutnud enam vaadata, sest verd ainult lendas ja üks mees oli ikka teisest peajagu üle. Fuhh. Ja kõige tipuks jäi mul kael kangeks sellest ekraani vahtimisest (miiiiinus).

Järgmine hommik magasin kaua, sest jõudsin hilja koju ja järsku kuulen, kuidas keegi mu tuppa tuleb. Muidugi oli see mu 4-aastane vend Patito, kes teatas, et ma pean nüüd üles ärkama. Kohe peale teda sisenes mu vanaema Carmita, kes omakorda ütles, et 10 minuti pärast tuleb meie sugulane Lili mulle külla. Eino tore äratus küll. Pool-koperdades läksin siin hambaid pesema ja jõudsingi veel ainult riided selga panna, kui uksekell helises. Lili tuli koos oma peigmehega (kes on kanadalane, see on väga haruldane juhus meie perkonnas) korraks külla. Siis kohe kaeti laud ka ja minu päeva esimeseks söögiks oli kohe mais ja kana jms. Kauaks nad ei jäänud, aga tore üllatus oli ikka :)

Pärast seda tulin arvutisse ja rääkisin emaga. Kuna muidugi olin geenius nagu ikka, siis unustasin kõik pangakoodid koju, nii et palusin tal need ette lugeda skaibis. Neid oli 36 :)))))) Igal juhul peale seda tellisin endale netist valge iPhone 5 ära. Nüüd pean veel ootama, kuni see kohale jõuab.

Eile käisin veel onul külas, et onupoegadega mängida ja sain palju uusi teadmisi praeguste kõige popimate mänguasjade kohta. Võite mult nüüd nõu küsida kui soovite kuni 7-aastastele poistele kinke osta ;)

Täna olen terve hommiku kuulanud Justin Bieberi laulu All Around The World. Ja ma ei liialda. Nüüdseks olen seda ilmselt vähemalt 30 korda kuulanud. Samal ajal olen ka tööd otsinud. Mõned päris head pakkumised olen juba leidnud, aga eks ma otsin edasi.

Üks tähelepanek veel: ma pole nädala aja jooksul siin veel ühtegi pesukaru näinud. Nii kurb... Tavaliselt nägin neid siin mitu korda päevas, aga praegu nad vist peidavad end minu eest. Teised kõik vihkavad neid siin, sest nad viivad kõigi prügi laiali ja on lihtsalt räpased loomad, aga ma tahaks endale tervet perkonda (huvitav, äkki sellepärast, et olen ise ka lohakas ja räpane?).

Comments

Popular Posts